Kui tillukestest saavad väikesed

Tundub ju nii, et kevadel kõik kasvab kiiremini.
Sama lugu on pesakastis ringi sibavate gordoni kutsikatega. Sünnikaalult paarisajagrammistest tillukestest olevustest on kasvanud pea paarikilosed väikesed koerahakatised.
Silmad on nüüd juba täitsa suurteks nööpideks avanenud. Agaralt uudistatakse nüüd maailma, kuid endiselt jääb neile segaseks see endi tekitatud varjudemäng pesakasti seinal. Kui päike tekitab seinale nende endi varju, siis ilmtingimata on vaja seda minna ninaga nügima ja käpaga katsuma.
Igasuguseid turvareegleid järgides on kutsikad saanud oma esimese ussikuuri. Süda on rahul, usse kutsidel ei olnud.
Homme algab uus etapp selle pesakonna eluloos. Nimelt hakkavad kõik homme saama lisa emapiimale.
Praegu ei oskagi öelda, kas kõik on selleks valmis või mitte. Seda näitab homne katsetus.
Oma arengus on kõik neli olnud kiired. Asjalikult tatsatakse juba mööda pesakasti. Kui kaaslane on jäänud tukkuma just siis, kui teistel mängutuju on, ei tehta sellest probleemi vaid näksitakse nii kaua teise saba või kõrva, kuni vajalik tähelepanu saavutatud. Nii nad siis sahmerdavad.
Veel on sõbrakesed avastanud oma hääle. Algab see vaikse murinaga, mis järjest valjeneb ning kulmineerub sellise valju urahtuse-haugatusega. Ja oh siis seda üllatunud ilmet - kes tegi???
Selline mäng ja maadeavastamine kestab umbes paarkümmend minutit, sellele järgneb vali nõudmine piima järele ja siis magus uni.