Laupäeval 21.jaanuaril korraldasid Royal Canin ja koeraspordiklubi Koerus aianduskeskuses Hortes suure trikipäeva. Tihedas koostöös loomakaitsjatega oli see juba teine samalaadne üritus. Oma osa andsid ka Meril ja Sunny, kes koos teiste Koeruse agilitysportlastega tegid väikese agilitydemo. Rahvast oli palju ja uudistajaid omajagu. Kõik esinejad tundasid ennast hästi ning päeva lõpuks polnud vähemalt koertel küll mingeid väsimuse tundemärke. Meil omalt poolt oli hea meel, et saime anda killukese inimeste harimise raskel teel. Ei ole ju lemmikloom iluasi ega tarbeese. Inimese parima sõbrana on ta ära teeninud vastava kohtlemise ning paljudele tuli üllatusena, kui palju põnevat saab koos neljajalgse kaaslasega ette võtta. Martin Vuks'i fotogaleriid üritusest saab vaadata siit. ETV uudiste klippi näeb siit Mõlemast leiate ka meie Sunny :)
Nüüd on sellest küll omajagu aega möödas, kuid kirjutada tahaks sellest ikka... Kuidas kõik alguse sai ja mil põhjusel me Tartusse agility võistlustele rongiga sõitsime ei olegi enam oluline. Igal juhul leidsime ennast laupäeval 15.01 Valga rongist Tartu suunas sõitmas. Kuna ei mina ega Meril ei olnud enne koertega rongis reisinud, oli kõik uus ja huvitav. Piletimüüja nägi gordoni settereid elus esimest korda ja nii nad ta südame võitsidki. Kohe tegi ta ka koertest pildi, enne muidugi küsis viisakalt :) Kuna rongis oli jalgratastele ette nähtud kohal ruumi laialt, siis sättisime oma pesa sinna ja koerad põõnutasid terve sõidu puuris nagu oma kodus. Tartusse jõudes oli Anne meil vastas ja nii polnud ka muret kuidas Kilgi tallidesse võistlema pääseda. Esimesed jooksud tegid A1 klassis Anne - Britaga ja Meril - Sunny'ga. Tulemused siis - Brita sai 5-se vea ja 7. koha ning Sunny tegi gordonit - tulemus DSQ. Teises jooksus läks mõlemil juba paremini ning Brita 0 tulemusega 2.koht ja Sunny 10 veapunktiga 5.koht Nüüd kus avalöök oli antud, tuli paus kuni A3 võistlusklass rajale lasti. Me ei lasknud ennast kaks korda paluda ja nii me veetsime selle vahepausi mõnusalt Anne ja ta pere juures sooja suppi süües. Õigeks ajaks tõi Anne meid jälle võistlusplatsile, kus Meril Gloriaga rajale läks. Esimeses jooksus tuli DSQ väga napi vea tõttu , millest oli muidugi kahju, aga viga on viga. Teises jooksus 10-se veaga 5.koht polnud paha. Nüüd oli aega veel rongini nii palju , et sõime Anne juures Brita 2. koha torti ja otsas meie aeg oligi. Tagasitee rongis kulges juba teada rütmis, isegi piletimüüja oli sama :) Suured, suured tänud Annele ja kogu perele nii sooja ja südamliku vastuvõtu eest!
Meil on nüüd noorem koer Sunny ka ametlikult agility-koer :) Täna 28.11 sai tehtud kaks esimest starti agility võistlusklassis A1. Mõlemad rajad eksamil olid agilityrajad ja kohtunikuks Anne Tammiksalu. Rajad olid piisavalt rasked, just sellised nagu Merilile ja Sunny'le sobib. Tulemuseks esimeselt rajalt 5-ne viga ja teiselt rajalt 0 tulemus. Kõiki tulemusi saab vaadata siit. Meril & Sunny palju, palju õnne!
Novembrikuu esimesel laupäeval toimus ammu planeeritud Tartu dessant. Meie pesakonna kokkusaamised on alati toimunud Tallinnas.Nüüd otsustasime, et Anne ei pea igakord meie kõigi nägemiseks siia kaugele põhja sõitma ning kogunesime seekord Tartus. Kuna sellel päeval oli organiseeritud Tartus mitu koerte üritust, arvasime, et tore oleks neist kõigist jõudumööda ka osa võtta. Päev algas agilityvõistlusega, kus gordonitest tegid oma etteaste Sunny & Gloria Meriliga, Emmy Helisega ning Lex Maarjaga. Poodiumiväärilise tulemuse said Emmy & Helis, kes tegid kaks 0 tulemust ning vahetasid võitlusklassi - A2. Sunny & Meril said teises jooksus 2.koha. Kõiki tulemusi saab vaadata siit. Samal ajal toimus Tartus rahvusvaheline koertenäitus. Vahepeal õnnestus sealgi koeri vaatamas käia. Gordoni settereid hindas sellel näitusel Hr.Gerard Hickey, Iirimaalt. Tulemused räägivad iseenda eest... Isased Noorteklass Finfair Loch Carron, om. Raili Laani ja Kristjan Essenson, Eesti, SP1, CAC, CACIB, PI1, VSP Finfair Loch Affric, om. Marilin Maurus, Eesti, VH2 Emased Noorteklass Finfair Loch Brittle, om. Anne Ots, Eesti, SP1, PE2, Res-CACIB
Peale väsitavat võistluse ja näituse päeva oli Anne pere meile katnud rikkaliku laua ja võõrustas meid hiliste õhtutundideni. Peab nentima, et reis Tartusse oli igati mõnus ja muljeterohke. Õnnitlused kogu pesakonnale ja Emmy'le ning Gloriale - kellele näituse, kellele agilityvõistluse puhul!!! Ennekõike aga tänud supertublidele peredele, kus meie Gloria kutsikad kasvada saavad!
Saaremaa on meretagune riik ja kui sinna juba korra minna, tuleb seal ka kõik võimalikud üritused kaasa teha. Nii saigi ühildatud inimeste üritus koerte üritusega ja kuna mõlemad meie koerad juba nii kui naa Saaremaal suvitasid , siis mis see üks agility võistlus ära võistelda pole :) Laupäeva hommikul oli esimene võistlusklass A0, kus meie Sunny oma esimese võistlusdebüüdi tegi. Kuna kraadiklaas näitas tugevalt üle 30-ne, siis Sunny arvas, et nii kõrgeid tõkkeid tema küll hüppama ei hakka. Meril ergutas koera nagu jõudis, kuid kuna see kõik võttis nii kaua aega. siis tuli disklahv just eelkõige tugevalt ületatud aja tõttu. Enne teist jooksu küttis Meril Sunny nii ülesse, et tõkked ei tundunudki koerale enam nii kõrged :) Teisest jooksust sai Sunny oma elu esimeselt võistluselt 0 tulemuse ning kolmanda koha, mis arvestades koera vanust ja seda, et see oli tema esimene võistlus, polegi nii paha tulemus. Kuna võustluse koht arvestati kahe jooksu peale kokku, siis said Sunny ja Meril tubli 4. koha. Kuna A3 alustas alles pealelõunal, tuli oodata pool päeva, enne kui Gloria sai võistlema asuda. Õnneks talub Gloria kuuma ilma ilusti ning Meril sai starti minna täiesti okei koeraga. Agility rajalt tuli 4. koht tulemusega 16,15 ning hüpperajalt 3. koht tulemusega 22,10 Kõiki tulemusi saab vaadata siit. Tublid tüdrukud Meril, Gloria ja Sunny !
Üle hulga aja sai jälle Meril ja Gloria agility võistlustele regatud. Mis seal salata, siht oli silme-ees. Treeningutel tegi Gloria kõiki radu suure innuga ning üleminekuks A3-e oli vaja veel ühte 0 tulemust, ükskõik milliselt rajalt. Jõudsime Pärnusse just hetkel, kui Helis ja Emmy võistlesid. Ilus oli see avanev vaatepilt. Tervel sellel võistlusel tegid nad super tulemused - 2 x I koht ja 1 x II koht!!! A-2 maksi klassis oli võistlejaid 9. Ja siit ta tuli, II koht ja puhas tulemus !!! Korraldaja käis Merili käest küsimas, et kas ta võistleb Gloriaga sellel võistlusel kahel järgneval raja veel A2 klassis või proovib kohe raskemaid A3 radu. Meril valis selle viimase variandi ning pidi tõdema, et A3 on ikka päris krõps võitlusklass :) Kõiki tulemusi saab vaadata siit. Helis'ele & Emmy'le ning Meril'ile & Gloria'le palju, palju õnne !!!
Nagu üks sõber tabavalt ütles oli tegu beach-agility'ga. Nimelt pole mitte kõik koerad ja koerajuhid harjunud agilityradu jooksma liivasel pinnasel. Takistus on liivas kordades suurem ning kiirusedki seetõttu pärsitud.
Kohtunikuks sellel võistlusel oli Peteris Akimovs, Lätist. Rajad olid A2-l suhteliselt lihtsad ning kummalgi rajal oli paar raskemat kohta, mis õige juhtimise korral polnud aga probleemiks. Merilile ja Gloriale sai seekord saatuslikuks liiga entusiastlikult läbitud slaalom.
Tulemused : Esimene jooks : aeg 46,89 ; vead 5 ; ajavead 5,89 ; punkte 10,89 - tulemus II koht
Teine jooks : aeg 49,58 ; vead 10 ; ajavead 7,58 ; punkte 17,58 - tulemus 4. koht
Sellel võistlusel tegid oma esimese etteaste agility võistlusmaailmas Helis ja Emmy. Tulemus oli rohkem kui suurepärane - esimesest jooksust I koht ja teisest jooksust III koht.
Täna toimus Eesti Setterite Klubi aastakoosolek, kus lisaks koosolekule peeti klubi sünnipäeva ja anti autasusid. Gloria pälvis 2009 aasta edukamate agilitysetterite arvestuses III koha. Palju õnne Meril & Gloria!
Tako egiidi all toimusid laupäeval 06.veebruaril mitteametlikud agility võistlused. Võistlusklasse oli sellel võistlusel kaks. Meril ja Gloria võistlesid OPEN-klassis, kus raskusaste vastas A2/A3 võistlusradadele. Kohtunikuks oli seekord Kalle Kaljus. Nagu alguses kohe kohtunik ütles, olid rajad sootuks erinevad harjumuspärastest. Peab tõdema, et rajad olid tõesti lubatud raskusastme väärilised ja ka hästi tehnilised. Samas olid need rajad väga huvitavad ja publikule hästi vaatemängulised. Merilile ja Gloriale sobivad sellised rajad hästi, sest siin ei loe kiirus vaid raja läbimise puhtus. Ülikiired borderid kipuvad liigsest kiirusest tingituna sellistel radadel vigu tegema. Esimeselt rajalt said Meril ja Gloria 2 liigset sekundit, muus osas oli rada veatu. Kokku oli võistlejaid OPEN-klassi maxi rajal kaheksa, neist tulemuse sai esimesel rajal kaks. Meril ja Gloria olid peale esimest jooksu teised. Kuna teisele rajale mindi pööratud järjestuses, siis startisid nad eelviimasena. Teises jooksus tegi Gloria "gordonit" ning tulemust kahjuks nad kirja ei saanud. Kahe raja tulemuste kokkuvõttes tulid Meril ja Gloria kolmandaks. Kõiki tulemusi saab vaadata siit. Palju õnne Meril ja Gloria !
Laupäeval peeti selle aasta esimesed agilityvõistlused siseruumis, sest padu-sügis ei lubanud enam välitingimustes võistelda. Et kõigile selle võistluse tagamaad selgeks saaksid , peab alustama teemakäsitlust juba neljapäevast. Just siis otsustas Gloria, et kõhutõved võiksid ka mööda teda käia. Ei tea kas oli see sissesöödud õuntest või millestki muust, aga kõht oli Glorial ikka korralikult lahti. Neljapäeva hommikul kell 7.00 startis Meril klassiga Vormsile - loodusklassi. Kahepäevane loodusklass Vormsil sisaldas 12 km matka ja kõike muud, mis looduse ja hea seltskonnaga seotud ;) Igal juhul laupäevaks oli tandem Meril - Gloria üsna kurnatud seisus. Mis siis võistlustel tegelikult juhtus? Kuna Glorial oli nende päevadega kõht korda saanud, siis nälg näpistas kangesti. Ilmselt mõjus maius nagu hiiretele juust, ehk siis hüpnotiseerivalt :) Merililt nõks ebamäärasem juhtimisliigutus ja sinna nahka see esimene jooks läkski. Eks see tegi Merili tähelepanelikuks. Teises jooksus enam ta endale vigu ei lubanud ja nii see II koht sealt tuligi. Arvestades asjaolusid , siis igati hea tulemus !
Kaks päeva on olnud täis tihedat võistlemist. Luigel toimusid aasta tähtsaimad võistlused agilitys - CACIAG 2009 Peale poegimist oli Gloria koos Meriliga taas võistlustules. Meril ja Gloria võistlevad võistlusklassis A2 ning laupäeval oli neil kaks võistlust - agilityrada ja hüpperada. Tulemused räägivad iseenda eest. Agilityrada - puhas tulemus ( vead : 0 ) III koht Hüpperada - puhas tulemus ( ajavead : 1,28 sek) 5. koht
Teine võistluspäev. Hommik oli kaunis, päike paistis ja ilm oli super. Kui kätte hakkas jõudma A2 võistlemise aeg , olid taevasse kogunenud äikesepilved. Rajaga said veel kõik "kuiva nahaga" tutvuda ning esimene koergi jooksis kuival rajal. Siis aga... Kostus müristamist ning algas laussadu ning võistlus katkestati. Meril proovis muudkui Gloriaga soojendust teha, aga no kaua sa ikka soojendad. Sunny ootas kannatlikult autos ja kell tiksus juba halastamatult kutsikakooli aega. Samal ajal oli vihm asendunud rahehoogudega. Meril lubati rajale, kui vihm oli veidigi vähemaks jäänud. Tundes Gloriat, kes kõige rohkem jälestab vihmast ilma ja porilompe, siis oli meie arvates see võistlusjooks juba eos nurjumisele määratud. Ja siis.... Pühapäevane agilityrada - puhas tulemus ( vead : 0 ) II koht !
Jah, just nii nägi täna välja meie koerte pühapäev. Esimene - kuulekusetrenn on meil igapühapäevahommikune teema, nii et siin polnud midagi uut. Gloria tegi hea trenni ning Alla arvas, et kuna meil kuulekuses (KK) on eksamid sooritatud, siis nüüd võiks sõnakuulelikkuses (SK) võistlemist proovida. Mõnda elementi peab veel veidi lihvima ja siis miks ka mitte võistelda. Lõunaajal toimus meie kutsikate esimene koolitund. Grupis on kokku viis ühevanust kutsikat - neli setterit ( kolm gordoni setterit ja üks inglise setter) ja üks saksa lambakoera kutsikas. Kuna Gloria kutsikad on kõik nagu oma lapsed, siis soovid ju neile ainult parimat. Peale tänast julgen kindlalt öelda, et kutsikakooli treeneri oleme me parima saanud. Alla, kelle juures Gloria on käinud alates kuuendast elukuust, suutis mind täna taas üllatada. Ega ilmaaegu ei öelda, et ta on koerte psühholoog. Tunni alguses oli kindel sotsialiseerimise osa, mille käigus ta jälgis kutsikaid ja kuulas peremeeste jutte oma koerte kohta. Samal ajal juhendas ta omanikke, kuidas käituda kutsikaga erinevates situatsioonides, mis koerte omavahelisel suhtlemisel mängu käigus täna ette tulid. Mängult mindi sujuvalt üle õppimisprotsessile. Kõik me oleme erinevad ja sellest juhindus ka Alla. Igale omanikule seletas ta individuaalselt lahti, miks ta koera õpetamiseks valib just sellise metoodika ja mida koer loeb välja meie käitumisest, tuues tavainimesele hästimõistetavaid paralleele. Tehes ühe kutsikaga lihtsat harjutust, järgnes põhjalik seletus selle kohta, miks tema teeb seda ühte moodi , aga omanik peab tegema teisiti. Hästi põnev oli ka täiskasvanud isase koera - Lexi - roll nn. lasteaia kasvatajana. See oli Alla kindel soov, et Lex meid aitaks. Enne tunni algust selgitas ta täpselt, miks ja milleks see vajalik on ja uskuge või mitte, aga see töötas 100 %. Tunni lõppedes sai iga kutsikaomanik veel Allaga individuaalsed minutid tagasisideks. Maarja ja Lex ning mina ja Gloria käime Alla juures edasijõudnute trennis. Peale kutsikate tundi pidime kurbusega tõdema, et kui oleksime kohe kutsikaeas saanud Lexi ja Gloriaga minna Alla käe alla õppima, oleks nii mõnigi viga tegemata jäänud. Päev veel sellega ei lõppenud :) Meril oli kindlalt otsustanud, et täna läheb ta agilitytrenni. Treener Marttil oli täna trenn planeeritud Hallikal. Kuna trenniplats asub looduskaunis kohas, kus jahikoeral ja eriti meie Glorial teatud põhjustel on seal väga raske keskenduda, siis olid mul selle plaani suhtes kerged reservatsioonid. Tegelikkuses kujunes see trenn aga kirsiks tordil. Kui Meril ja Gloria koju saabusid, ei olnud enam kahtlustki - otsus trenni minna oli õige . Trenn sisaldas ka videotreengut ja analüüsi ning kõigil on seda võimalik vaadata allpool:
Teadmisi agility põhitõdede kohta on internetist imelihtne leida. Hoopis teine tera on juba erinevat tõugu koerte käitumine agilityplatsil. Ning mis veel olulisem erinevate koerte kui indiviidide sooritused. Agility pakub koerajuhile pidevat ajutööd. Ei, ei - ma ei mõtle selle all erinevate radade läbimise tehnikaid, vaid just koera kui isiksusega arvestamist. Mitmeaastase jälgimise tulemusena võin julgelt väita, et täiesti eraldi klassi võiks võistlema panna jahikoerad. Korduvalt on väidetud, et gordoni setter pole päris õige agilitykoer. Tegelikult on nii ja naa... Kõik oleneb eesmärgi püstitusest. Kui eesmärk on reaalselt saavutatav ning koer ja koerajuht /mis on agilitys tervik/ on selle saavutanud, siis ma julgen öelda , et gordoni setter on piisavalt agilitykoer.
Video on pärit Merili ja Gloria karjääri algusest.
Posts
