Gordon Setter

FCI rühm 7, alarühm 2

Tõu ajalugu
Setter on peamiselt 17.-18. sajandil väljaaretatud koeratõug. Esimesteks setteriomanikeks olid aadlikud, kes pidasid neid koeri peamiselt heade jahiomaduste pärast. Kõik setterid on aretatud spanielitest. Oma tänapäevased tõunimetused said nad 18.-19. sajandil aristokraatlikelt peredelt, kes nende kasvatusega tegelesid. Linnukoerana on tema ülesandeks jahil läbi töötada võimalikult suur maa-ala. Nad pidid töötama nõmmedel, joostes vabalt jahimehe ees lindu otsides. Leides linnu, annab ta sellest jahimehele märku oma seisakuga. Setterite nimi tulenebki inglisekeelsest sõnast `set`, mis tähendab `luureseisakut, tardunud poosi võtma`. Setterid on edukad nii jahil, kui ka näituseringis. Jahil kasutatavad setterid on kergemad ja madalamad, nende karvkate on lühem. Seevastu näitusel osalevad setterid on oma välimuselt graatsilisemad, pika karvaga ja tugevama kondiga.

Gordon setter on aretatud Shotimaal. Esimesed teated gordon setteritele sarnanevatest koertest pärinevad 16. sajandist, mil mõnedes Inglise ja Shoti kroonikates oli ära märgitud black&tan setter. Esimene ametlik tõustandard koostati 1891. aastal “Gordon Club’i” poolt. Algselt kasutati aretuseks vanainglise musti linnukoeri, hispaania brakke ning pruune veespanjeleid. Hiljem on ristatud ka teiste tõugudega, näiteks verekoeraga, colliega, inglise ja iiri setteriga.

Gordonid aretati kõikidest setteritõugudest kõige vastupidavamateks, sest Shotimaa karm kliima ja mägine maa nõudsid mitmepäevase jahi puhul koeralt suuri jõupingutusi. Gordoneid kasvatati nii, et nad oleksid võimelised läbima päevas umbes 80 kilomeetrit.

Tõu iseloomustus
Kõik setterid on väga energilised, nende päevane liikumisvajadus on väga suur. Setterid on koerad, kes võluvad nii oma välimuse kui iseloomuga. Nad on jalustrabavalt truud ning intelligentsed, samas aga lõbusad ja ülevoolavalt sõbralikud kõikide inimeste vastu. Setter on paindliku iseloomuga ja õigel käsitlemisel allub kergesti õpetusele. Jahikoertena peetakse settereid koerteks, kes teevad mida iganes, et olla oma peremehele meele järgi. Setter on rõõmsameelne ja heasüdamlik koer, kes sobib hästi täitma nii lemmiklooma, jahikoera kui näitusekoera rolli.

Tõu standardid
Pea on kuiv ning massiivsem, kui teistel setteri tõugudel. Kõikidest setteritõugudest on gordonid kõige raskema kondiga. Kolju osa on pikem kui koonu osa ja pea paralleelid ei pea olema paralleelsed. Ajukoljul kuklakühm. Kõrvad on pikad ja rippuvad. Silmad on tumepruunid. Kael on pikk ja tugev. Isastel on turjakõrgus 64-68 ja emastel 60-64 cm. Isased kaaluvad umbes 29,5 kg ja emased 25,5 kg. Gordon setterite karvkate on valdavalt must kuid kulmudel, koonul, mokkadel, rinnal, jäsemetel ja sabal on karv roostepunane. Rinnal võib esineda valgeid täppe.