Kätte jõudnud - SUVI !

Suvi on tavaliselt puhkuste ja lõbutsemise aeg. Mis on ühele jahikoerale kõige suurem fun ?!
Eks ikka see tegevus, mille jaoks ta aretatud on. Setteril tõusevad raskelt rippuvad kõrvad paari sentimeetri jagu kõrgemale, kael venib palju pikemaks ja silmis süttib võimas tuluke - tulekul on jaht. See tähendab põnevat otsingut põllul, võttes laiahaardelises sektoris sik-sakke. Peremehe ja koera vahel valitseb teineteisemõistmine ja partnerlus. On ju just koer see, kes näitab jahimehele kätte saagi, siis annab jahimees koerale vaikse käsu ning järgneb lask - jahi finaal, mille lõpetuseks koer jahimehele linnu kätte toob. See on nagu kahekõne , kus teineteist mõistetakse poolelt sõnalt.
Selleks , et saavutada selline harmoonia, on vaja teineteist väga hästi tundma õppida ja ka loomulikult treenida. Õnneks jätkus Kajal ja Helisel kannatust meiega taas põllul mässata.
Seekord oli aga seltskond juba palju suurem. Meiega liitusid nüüd siis juba kolmekuused Gloria kutsikad Affric, Brita ja Sunny. Kui suurtel gordonitel tekkis kohe põllule jõudes see jess ilme, siis pisikesed gordonid olid alguses küll päris hämmingus. Aga siis.... mõni meeter jäi esimese puuris oleva linnuni, kui Affric ninaga tugevalt õhku tõmbas ning saabus teadmine - just selleks olen ma loodud ning leitud ta oligi. Samamoodi avastasid ennast Brita ja Sunny. Põllult lahkudes olid kõik tublisti targemad. Kõik väikesed gordonid olid uskumatult tublid! Astutud said esimesed sammud sellel eneseleidmise pikal teel...

Ilus päev see sünnipäev!

Terve päeva on õhus olnud ärevust.
On ju see esimene kord meil kõigil peale kodudesse minekut taas kokku saada !
Südame teeb soojaks see, et kõik, absoluutselt kõik pered tulid. See tähendab mulle kohutavalt palju! Selle aja leidmine kiire elutempo juures näitab hoolimist, huvi ja ühtekuuluvust.

Palju õnne, kallid väikesed gordonid - Brita, Affric, Carron ja Sunny !!!

Kogu seltskonnaga sai maha peetud üks mõnus pidu.

Eluspiraal

Siin elus kulgeb kõik mööda spiraali. Ühe etapi lõpp on kindlasti uue etapi algus. Mõnikord on üleminek järsk, mõnikord sujuv.
Vastutusrikas aeg, mis algas Ungarisse sõiduga ja kulmineerus Gloria poegimise ja vastsündinud kutsikatittede eest hoolitsemisega, on nüüd möödas.
Kõik kutsikad on saanud endale suurepärased päriskodud. Muidugi oli see hetk kurb, kui pidime kutsikatele väravas lehvitama, kuid samas on hinges rahu. Kui kõikidel kutsikatel oleks nii head kodud kui Gloria pesakonna omadel, uskuge, maailm oleks parem paik.

Nõnda taltsutaski väike prints rebase. Ja kui lahkumise tund kätte jõudis, ütles rebane :
" Ah, küll ma nüüd nutan!"
"See on su oma süü," lausus väike prints. "Ma ei soovinud ju sulle halba, kuid sa ise tahtsid, et ma su taltsutaksin..."
"Jumalaga," ütles rebane. "Kingin sulle veel ühe saladuse. See on väga lihtne : ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks. Inimesed on unustanud selle tõe, aga sina ei tohi seda unustada"
"Ma vastutan oma roosi eest..." kordas väike prints, et see meelde jääks.

Tsitaat on võetud Antoine de Saint Exupery raamatust "Väike prints"

Seda postitust kaunistab roos nimega Gloria Dei