17.6.12

Väike Flo


Palju tähtsaid sündmusi on jäänud aja puudusel kajastamata. Aga vead ju ongi selleks, et neid parandada.
Nimelt kolm kuud tagasi nägi ilmavalgust meie kodukenneli uus liige -Flo.
Väikese Flo tulek oli selle aasta oodatuimaks sündmuseks kogu Finfairi pereringis.
Kes ta siis on...
Flo - ametliku ja kavala nimega Sundowner's Flower Power on tulnud Eestisse Saksamaalt kennelist Sundowner's. Kuidas täpselt kulges reis Saksamaale ning tagasisõit juba koos Flo'ga, sellest võivad värvikalt rääkida Helis, Ergo ja Urho, sest just nemad tõid väikese gordonitüdruku tema uuele kodumaale.
Uudishimu on üks liikumapanevaid jõude ning juba me leidsimegi endid Helise ja Urho juurest Flo katsikult.
Uus pereliige oli vaja üle vaadata ja endidki talle tutvustada. Saame me ju tulevikus tihedalt kohtuma.
Väike kratt, just seda ta on kõige paremas tähenduses, ei näidanud vähimatki võõrastamise märki ning asus kohe meie hulgast mängukaaslast otsima. Esmalt vaadati üle, kellel on kõige isuäratavamad jalanõud ning seejärel katsetati, kes kõige kiiremini eest ära jookseb - lõbu oli laialt nii Flo'l kui inimlastel.
Oma olemuselt on Flo üks õnnelik koeratitt. Uudistab ja uurib kõike uut ja huvitavat, mängib ennastunustavalt ning poeb pessa magama kui energiavarud hakkavad lõppema.
Öeldakse, et kõige olulisem on koera iseloom.
Flo'd on õnnistatud nii hea iseloomu kui ka ilusa välimusega.
Soovime pereliikmetele palju kannatlikkust ning Flo'le ikka energiat seda kannatlikkust proovile panna :)


3.6.12

Jahikoolitus Suure-Jaanis

IMG_2858_1
Eesti Setterite Klubi on ikka igal aastal korraldanud meie setteritele jahikoolituspäevi. Selle aasta esimene selline päev leidis aset Suure-Jaanis jahimees Kalev Võitla linnukoerte õppe-ja harjutusväljakul.
Laupäeva hommikul ühendasime Liinaga jõud ning suundusime Viljandi poole. Kaasa võtsime Gloria ja Oltsu.
Vaatasime ilma ja pidasime aru, et kas Gloria üldse soojast autost märjale põllule tuleb.
Pikk tee Suure-Jaani tundus koos sõites kuidagi uskumatult lühike. Kohalejõudes olid need kes esimese grupis õppisid oma õppepäevaga juba poolepeal. Huvitav oli kuulata, kuidas staažikas jahimees meie mitte just eriti jahikoertele näpunäiteid jagas ning igati julgustas neid jahitreeningutega edasi tegelema.
Nüüd jõudis kord meie kätte. Põllul oli seekord otsimiseks üks vutt ning üks faasan. Kuna Glorial on alati jahiinstinkt väga tugev olnud ja sellel aastal me polnud veel põllule saanud, siis otsustasin esimese ringi teha kasutades pikka 20 meetrist nööri. Minu kartused, et Gloria "ülekeeb" olid asjatud. Gloria leidis mõlemad linnud ilusti ning jäi ootele. Nüüd aga järgnes see osa, mida ma polnud oodanud...
Meie eesmärk Gloriaga oli tuletada meelde jahitõed ning teha üks mõnus jahitreening. Seetõttu võtsin endale rohkem jälgija ja suunaja rolli ning lasin Glorial vabalt töötada. Kui Gloria oli linnu leidnud ootas ta hetke jälgides lindu ning seejärel pöördus ta minu poole. Kuna ma endiselt jälgisin ta tegevust umbes 10 meetri kauguselt, siis tuli Gloria, istus mu ette maha ning vaatas küsivalt otsa.
See oli nagu kahekõne sõbraga, kellega ollakse üks tiim. Me tegime põllul koos tööd, mis ühtlasi oli ka koostöö. Me jälgisime ja kuulasime teineteist ja see oli uskumatult hea tunne.
Jahti käisid harjutamas ka Affric (hellitusnimega Pärtel :)) ja Carron. Mõlemad poisid olid tublid ja seda Kalev Võitla ka neile ütles. Carron on meil spetsialiseerunud vutile. Samas Affricul nii suuri eelistusi ei ole.
Kõige suurema jahipotensiaaliga setteriks aga tunnistati Oltsu, kes tõesti iga karvaotsaga näitas välja, kui väga ta tahaks taas ja taas lindu otsida. Seda kõike oli väga ilus vaadata.
Päev veeres kiiresti õhtusse ning koju jõudes olime kõik mõnusalt väsinud.
Suured tänud Liinale, kelleta see päev poleks olnud just selline nagu see oli ! :)

IMG_2839_1