No mis kutsikad nüüd nii väga enam, aga ikkagi :) Lahedad tegelased, kes oma olemuselt on siiski veel lapseohtu. Seda kõike heas mõttes. Oma muretu olemise ja natuke süüdimatu tegutsemisega tekitavad nad hetkega hea tuju. Nagu juba tavaks, pidasime väikest viisi sünnipäevapidu. Brita pere kahjuks küll tulla ei saanud, kuid teised olid kõik kohal. Kolme aastaga on kutsikad kasvatanud oma peredest need, kes nad tänaseks on. Sarnase maailmavaatega inimestega oli mõnus mõtiskleda erinevatel koertega seotud teemadel. Arutasime agility õpetamise nippe, panime paika selle aasta näituseplaane ning tegime natuke pilte. Vaatasime veidi ka tulevikku ning peab tõdema, et tõotab tulla põnev aasta. Hetkel rohkem saladuseloori ei kergita vaid soovin kõigile : Palju õnne!
Kokkuleppeliselt saavad Eesti Setterite Klubi blogis sõna kõik eelneva aasta kokkuvõttes erinevatel aladel ära märgitud setterid.
Täna ilmus lugu Gloriast. Kogu teksti toimetas Liina ning tegelikult annavad just tema kommentaarid loole õige värvingu. Kogu lugu täispikkuses on saadaval siin. Samas blogis tutvustavad oma koeri ka Brita, Affricu ja Carroni omanikud.
Et vähegi jõuda uudiste ja teadete kajastamisega reaalaega, siis tuleb tõele au anda ja nentida, et meie väikestest mürakarudest on saanud suured koerad. Välimuselt juba elegantsed mustad iludused on hingelt tegelikult ikka veel mürsikud. Nii südantsoojendav on näha seda lusti ja mänguhimu, mis ikka ja jälle laseb terve mõistuse maha jätta ja tuisata ning tormata nagu tuul lagedal väljal... Eks ta umbes nii välja nägigi, kui tähistasime kutsikate kaheaastast sünnipäeva :) Pidu oli mehine - söödi, joodi ja tantsiti... Tegelikult küll ajasime koerajuttu, Helis trimmis hoolealuseid, nautisime ilusat kevadilma ning tegime mõned pildid ikka ka. Need kaks aastat on kokku liitnud tänu koertele kuus perekonda. Lisaks Gloria kutsikate omanikele on meiega jäänud Gloria õe Blacky pere ning loomulikult Helis ja Urho. Nii on moodustunud selline mõnus sõpruskond. Nüüd ongi kutsikad juba kaheaastased, imelik mõelda, kas pole ?! Olenemata vanusest jäävad nad meile ikka kutsikateks. Paar päeva enne sünnipäevapidu käisin lemmikloomapoes, et sünnipäevalastele kinke osta. Küsisin siis müüjalt, et kas ta aitaks mul kutsikatele kinke valida. Müüja kohe heldis ja tundis siirast huvi, et noo kui vanad siis kutsikad on? Vastasin täiesti iseenesestmõistetavalt, et kaheaastased ... Müüja nägu peegeldas ilmselgelt nõutust :) Palju palju õnne kallid kutsikad!
Nagu juba öeldud, oli see nädalavahetus väga töine. Kuna ise pole võimalik igal pool kohal viibida, siis saame aimu toimunust just tänu Railile, kelle sulest on pärit ka järgnev mõnus jutt ... "Meie seiklused sellel nädalavahetusel ei lõppenud näitusel käiguga. Peale Räpina näitust kihutasime Tallinna poole, et osa võtta Kristjani sugulase sünnipäevast. Pühapäev sai aga jälle tagasi lõuna-Eestisse sõidetud, sest kokku oli lepitud kohtumine Kalev Võitlaga. Viljandimaal, Suure-Jaanis, Koidu talus on nimelt võimalik käia põllul linnujahti õppimas. See, meie päeva, põhiplaaniks oligi - tutvustada Carronile tõelist metsalindu ning harjutada väheke jahti. Varem kokkulepitud aja lükkasime tunni võrra edasi, sest ilm oli taaskord sellele suvele nii omaselt kõrvetavalt palav. See aga asja ei parandanud. Päike siras taevas ning õhk oli lämbe. Kohale jõudsime kuueks. Siis pool tunnikest juttu ning edasi suundusime õppeplatsile. Koduse kokkuleppe kohaselt jäävad kõik jahiga seotud tegevused Kristjanile, mis tähendas, et platsil hakkavad oma oskusi näitama Kristjan ja Carron. Mulle pidi jääma fotograafi osa. Olime mõlemad õhinas. Korra varem oli Carron päris tubli ning kohalike linna lindude peale oskab poiss väga hästi seisu teha. Kõik tundus minevat sujuvalt, aga edasine asjade käik oli hoopis teistsugune. "Jahti" alustasime linnu tutvustamisega koerale, mille peale tegi meie tubli "jahikoer" kolm sammu tagurpidi. Sellist "elukat" polnud ta elu sees varem näinud. Võib öelda, et seda arvamust kandis ta endaga, kuni treeningu lõpuni. Faasan oli ohutu ainult siis, kui ta oli turvaliselt Kalevi käes ning sellele sai läheneda tagant poolt. Kuna lind oli võõras, siis mingist seisakust ei olnud samuti juttu. Kõik, õnneks, lootusetu ei olnud. Otsingule läks meie linnukoer ilusasti ja vaatamata täielikkule tuulevaiksele ilmale võttis ta ka lõhna päris hästi üles. Seda kiitis Kalev eriti. Kokkuvõtteks võis lugeda päeva, pigem isegi terve nädalavahetuse õnnestunuks. Kalevilt saime õpetussõnad, millele rohkem tähelepanu pöörata, kaasa anti ka üks hirmuäratav faasan, millega ise harjutada, Räpinas tuli meie esimene SERT ning edasi-tagasi sõitmine (kokku 1100 km) mõjus hästi Carroni autosõidufoobiale. Poiss oli tagasi linna poole liikudes tagaistmel nagu vana kunn ise :) "
Sellele näitusele sõitsime taas oma seltskonnaga. Koertest olid kaasas Carron ja Sunny. Händlerdamas seekord Raili ja Meril ning sõbrad Marilin ja Triin, kes toeks ja abiks olid. Helis ja Urho tulid Rakvere poolt ja nii olime taas kõik näitusel :) Kohtunikuks sellel näitusel oli settereid kutsutud hindama Kirill Barbosov Venemaalt. Esimesena astusid näituseringi Raili ja Carron. Ilus koer ja hästi esitatud, midagi polnud ette heita. Paraku oli Carron esmaspäeval endale klaasikillu käppa astunud ja käpapadjand ei parane nii ruttu. Kohtunik märkis ära, et Carron lonkas ning hindeks tuli väga hea. Teise gordonina läks ringi Sunny koos Meriliga. Mis seal ikka salata, paras pabin oli sees... Meril sai suurepäraselt hakkama. Sunny liikus võrratult ja kohtunikult tuli hinne - suurepärane. Ühtlasi anti üle juunior sert, parima juuniori ja tõuparima rosett. Nüüd jäime juuniori bestingut ja rühmavõistlust ootama. Juuniori bestingul olid koos kõikide tõugude juuniorid, kelle hulgast kohtunik oli sunnitud välja valima neli. Sunny nende hulka ei kuulunud. Rühmavõistlusel läks meil hästi ja Sunny ja Meril kutsuti kolmandale kohale :) Rõõm oli suur ja nii koer kui ka händler tundsid ennast suurepäraselt. Palju õnne Raili'le ja Carron'ile ja Meril'ile ja Sunny'le!!! Hästi tubli töö! Kõikide setterite tulemusi saab vaadata siit. Kuna sai juba kodust nii kaugele tuldud, siis otsustasime teha ka väikese kõrvalepõike Toila oru parki ja Valaste joale. Mõlemad kohad on tuntud oma hunnitute vaadete poolest. See oli tõeliselt ilus õhtu!
Nii ta mööda läkski - täiesti märkamatult. Tagasi vaadates sellele tegusale aastale võib öelda, et oli õige veidike muresid ja rohkesti rõõmu. Kutsikad on nüüd juba aastased noored koerad- ilusad ja püsimatud nagu nende eale kohane. Nüüd on aeg astuda iseseisvasse ellu. Kokku hakkame me saama ikka, sest kõikvõimalikke üritusi on plaanis hulgaliselt. Samuti on plaanis ühtse perena tähistada olulisi tähtpäevi. Aastavanuseks saamise pidugi on tulemas lähinädalavahetusel. Loodame heale ilmale, et koerad saaksid õues möllata ja ühtlasi saaksime ilusaid pilte, mida kõigiga jagada. Praegu aga... Palju, palju õnne!!!
Täna on selline tähtis ja pidulik päev. Meie esimene pisikene juubel. Gloria kutsikad saavad täna 10-kuuseks. Palju, palju õnne kallid Brita, Affric, Carron ja Sunny !!!
Raili ja Kristjani silmatera. Väga kaunis noor gordon. Lahe ja aktiivne mänguseltsiline. Selline mõtlik on Carron siis , kui ta ei ole veel välja mõelnud, kuidas oma eesmärki saavutada. Foto autor : Devilstar
Pidugi toimus paaripäevase hilinemisega, sest kiire elutempo seab omad tingimused. Seekord otsustasime, et kuna valget aega on väga napilt, siis alustame juba õige varakult. Kokku sai taas meie sõbralik ühine pere, kuhu koertest kuuluvad veel lisaks Gloria kutsikatele ka Gloria õde - Blacky ja Affricu pere vanem gordon Lex. Kõik neli kutsikat nautisid mängu ja möllu ennastunustavalt. Lõbu hulka käis ka pisike annus tööd. Nimelt hakkavad meie noored jõudma nüüd näitustel käimise ikka ning lumme kaevatud "ringrajal" sai tehtud ka näitusetrenni. Suured tänud Helisele, kes taas kõik koerad ka ära trimmis! Vaadates mõtlikult sellel õhtul toas ringi, sain aru kui väga mul on vedanud. Kokku on saanud üks mõnus seltskond. Sellistel pidudel ja kohtumistel on meil alati elutervet huumorit, teadmiste vahetamist, möödunud aegade meenutamist... Palju, palju õnne kallid juunioriealised Brita, Affric, Carron ja Sunny!!!
Mäng, mäng, mäng on väikese koera töö... Öeldakse, et kui tahad võrrelda koera vanust inimese omaga , siis korruta seitsmega. Arenemise kiirus on samuti nii kiire. Eriti hästi paistab see silma, kui kõiki korra nädalas kutsikakoolis jälgida. Muutub käitumine, muutuvad mängud ja prioriteedid. Kõigi kolme kutsika jaoks on muutunud just tema peremees kõige olulisemaks ja kõige huvitavamaks. Meil on selline huvitav kutsikakooli grupp, kus individuaaltrenni saadetakse kutsikad vastavalt nende arengutasemele. Sellel pühapäeval jäi see kutsikakooli tund meile viimaseks. Edasine õppimine toimub juba individuaalkorras. Olen Allaga täiesti nõus, et praeguseks on kutsikad saanud tugeva sotsiaalse baasi ning on valmis edasi liikuma. Esialgsete plaanide kohaselt hakkavad treeningud olema hästi lühiajalised - 15 min. Siis püsib huvi ja keskendumisvõime.
Just selline nägi välja tänane koerte sünnipäevatort. Torti kaunistas seitse lille, iga sardelli-lill ühe siin maailmas veedetud kuu kohta. Teoreetiliselt hakkab kätte jõudma see magus puberteedi iga, kus kõrvadevahel vihiseb tuul ja elu on lihtsalt lill. Eks paistab, milliseks see igalühel neist kujuneb. Noored gordonid said täna veel ühe kogemuse võrra rikkamaks. Nimelt said kutsikad esimest korda korralikult trimmitud. Mida kauem Sunny pidi kannatlikult paigal püsima, seda suuremaks läksid tema kaunid tumepruunid silmad :) Siinkohal suured tänud Helisele! Palju, palju õnne nüüd juba teismelised Brita, Affric, Carron ja Sunny !!!
Koeri treenivad inimesed on omavahel ikka rohkemal või vähemal määral heas mõttes seotud. Ise poleks vast veel Sunny't võistlema saatnudki, aga sõprade soovituel sai siiski mindud. Sunny on 100% Merili koer ning koos nad ametlikel võistlustel ka higistasid. Õnneks on Merilil võistluskogemust piisavalt ning Sunny on selline stressivaba tüüp, nii et tegelikult oli neil seal võistlusplatsil lõbus.Enim õpib sellistes kohtades siiski koerajuht. Iga koer käitub võistlusolukorras ju erinevalt. Taas said selgeks vanad tõed, et võistlus algab juba enne kodust lahkumist, valida tuleb õige maius ning mänguasi peab olema ikka tõesti lahe... Mis siin ikka pikalt keerutada. Tulemused olid järgmised : * Liikumine rihmaga (max.20) - 15 p * Istumajäämine ja eemaldumine (max.10) - 5 p * Lamama jäämine (max.15) - 10 p * Juurdetulek (max.20) - 20 p * Seisa (max.10) - 10 p * Hammaste näitamine ja ligipääsetavus (max.10) - 10p * Mäng esemega (max.5) - 5 p * Üldmulje (max.10) - 9 p Katse sooritamise (max.100) Meil kokku 84 p , hindele hea. Kohtunik Katrin Rinaldo. Kohtunik soovitas kindlasti jätkata võistlustel käimist, pidades Sunny't kuulekuses väga perspektiivikaks. Tubli töö Meril ja Sunny !!!
Täna saavad Gloria kutsikad 6-kuuseks, täitunud on esimene poolaasta! See on tõelise krati parim iga. Ei ole pättust, mis neile tundmata oleks. Käsud-keelud pole kõik veel selged ja piiridki on vaja pidevalt ülekatsetada. Kõik neli on särtsu ja sära täis. Tänu sellele saavad nad andeks nii mõndagi.
Palju, palju õnne kallid pisikesed pätid - Affric, Carron, Brita ja Sunny!!!
Jah, just nii nägi täna välja meie koerte pühapäev. Esimene - kuulekusetrenn on meil igapühapäevahommikune teema, nii et siin polnud midagi uut. Gloria tegi hea trenni ning Alla arvas, et kuna meil kuulekuses (KK) on eksamid sooritatud, siis nüüd võiks sõnakuulelikkuses (SK) võistlemist proovida. Mõnda elementi peab veel veidi lihvima ja siis miks ka mitte võistelda. Lõunaajal toimus meie kutsikate esimene koolitund. Grupis on kokku viis ühevanust kutsikat - neli setterit ( kolm gordoni setterit ja üks inglise setter) ja üks saksa lambakoera kutsikas. Kuna Gloria kutsikad on kõik nagu oma lapsed, siis soovid ju neile ainult parimat. Peale tänast julgen kindlalt öelda, et kutsikakooli treeneri oleme me parima saanud. Alla, kelle juures Gloria on käinud alates kuuendast elukuust, suutis mind täna taas üllatada. Ega ilmaaegu ei öelda, et ta on koerte psühholoog. Tunni alguses oli kindel sotsialiseerimise osa, mille käigus ta jälgis kutsikaid ja kuulas peremeeste jutte oma koerte kohta. Samal ajal juhendas ta omanikke, kuidas käituda kutsikaga erinevates situatsioonides, mis koerte omavahelisel suhtlemisel mängu käigus täna ette tulid. Mängult mindi sujuvalt üle õppimisprotsessile. Kõik me oleme erinevad ja sellest juhindus ka Alla. Igale omanikule seletas ta individuaalselt lahti, miks ta koera õpetamiseks valib just sellise metoodika ja mida koer loeb välja meie käitumisest, tuues tavainimesele hästimõistetavaid paralleele. Tehes ühe kutsikaga lihtsat harjutust, järgnes põhjalik seletus selle kohta, miks tema teeb seda ühte moodi , aga omanik peab tegema teisiti. Hästi põnev oli ka täiskasvanud isase koera - Lexi - roll nn. lasteaia kasvatajana. See oli Alla kindel soov, et Lex meid aitaks. Enne tunni algust selgitas ta täpselt, miks ja milleks see vajalik on ja uskuge või mitte, aga see töötas 100 %. Tunni lõppedes sai iga kutsikaomanik veel Allaga individuaalsed minutid tagasisideks. Maarja ja Lex ning mina ja Gloria käime Alla juures edasijõudnute trennis. Peale kutsikate tundi pidime kurbusega tõdema, et kui oleksime kohe kutsikaeas saanud Lexi ja Gloriaga minna Alla käe alla õppima, oleks nii mõnigi viga tegemata jäänud. Päev veel sellega ei lõppenud :) Meril oli kindlalt otsustanud, et täna läheb ta agilitytrenni. Treener Marttil oli täna trenn planeeritud Hallikal. Kuna trenniplats asub looduskaunis kohas, kus jahikoeral ja eriti meie Glorial teatud põhjustel on seal väga raske keskenduda, siis olid mul selle plaani suhtes kerged reservatsioonid. Tegelikkuses kujunes see trenn aga kirsiks tordil. Kui Meril ja Gloria koju saabusid, ei olnud enam kahtlustki - otsus trenni minna oli õige . Trenn sisaldas ka videotreengut ja analüüsi ning kõigil on seda võimalik vaadata allpool:
Suvi on tavaliselt puhkuste ja lõbutsemise aeg. Mis on ühele jahikoerale kõige suurem fun ?! Eks ikka see tegevus, mille jaoks ta aretatud on. Setteril tõusevad raskelt rippuvad kõrvad paari sentimeetri jagu kõrgemale, kael venib palju pikemaks ja silmis süttib võimas tuluke - tulekul on jaht. See tähendab põnevat otsingut põllul, võttes laiahaardelises sektoris sik-sakke. Peremehe ja koera vahel valitseb teineteisemõistmine ja partnerlus. On ju just koer see, kes näitab jahimehele kätte saagi, siis annab jahimees koerale vaikse käsu ning järgneb lask - jahi finaal, mille lõpetuseks koer jahimehele linnu kätte toob. See on nagu kahekõne , kus teineteist mõistetakse poolelt sõnalt. Selleks , et saavutada selline harmoonia, on vaja teineteist väga hästi tundma õppida ja ka loomulikult treenida. Õnneks jätkus Kajal ja Helisel kannatust meiega taas põllul mässata. Seekord oli aga seltskond juba palju suurem. Meiega liitusid nüüd siis juba kolmekuused Gloria kutsikad Affric, Brita ja Sunny. Kui suurtel gordonitel tekkis kohe põllule jõudes see jess ilme, siis pisikesed gordonid olid alguses küll päris hämmingus. Aga siis.... mõni meeter jäi esimese puuris oleva linnuni, kui Affric ninaga tugevalt õhku tõmbas ning saabus teadmine - just selleks olen ma loodud ning leitud ta oligi. Samamoodi avastasid ennast Brita ja Sunny. Põllult lahkudes olid kõik tublisti targemad. Kõik väikesed gordonid olid uskumatult tublid! Astutud said esimesed sammud sellel eneseleidmise pikal teel...
Terve päeva on õhus olnud ärevust. On ju see esimene kord meil kõigil peale kodudesse minekut taas kokku saada ! Südame teeb soojaks see, et kõik, absoluutselt kõik pered tulid. See tähendab mulle kohutavalt palju! Selle aja leidmine kiire elutempo juures näitab hoolimist, huvi ja ühtekuuluvust.
Palju õnne, kallid väikesed gordonid - Brita, Affric, Carron ja Sunny !!!
Siin elus kulgeb kõik mööda spiraali. Ühe etapi lõpp on kindlasti uue etapi algus. Mõnikord on üleminek järsk, mõnikord sujuv. Vastutusrikas aeg, mis algas Ungarisse sõiduga ja kulmineerus Gloria poegimise ja vastsündinud kutsikatittede eest hoolitsemisega, on nüüd möödas. Kõik kutsikad on saanud endale suurepärased päriskodud. Muidugi oli see hetk kurb, kui pidime kutsikatele väravas lehvitama, kuid samas on hinges rahu. Kui kõikidel kutsikatel oleks nii head kodud kui Gloria pesakonna omadel, uskuge, maailm oleks parem paik.
Nõnda taltsutaski väike prints rebase. Ja kui lahkumise tund kätte jõudis, ütles rebane : " Ah, küll ma nüüd nutan!" "See on su oma süü," lausus väike prints. "Ma ei soovinud ju sulle halba, kuid sa ise tahtsid, et ma su taltsutaksin..." "Jumalaga," ütles rebane. "Kingin sulle veel ühe saladuse. See on väga lihtne : ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks. Inimesed on unustanud selle tõe, aga sina ei tohi seda unustada" "Ma vastutan oma roosi eest..." kordas väike prints, et see meelde jääks.
Tsitaat on võetud Antoine de Saint Exupery raamatust "Väike prints" Seda postitust kaunistab roos nimega Gloria Dei
Skye saare juurest veidi lõunasse Isle of Mull'i juurest algab sügavale (32 km) Šoti maismaasse lõikuv Loch Sunart'i laht. Laht ja seda ümbritsev loodus on võetud looduskaitse alla ning sellest moodustub rahvuspark. Loch Sunart'i lahe sopid olid kasutuses sadamatena juba viikingite laevadele. Lahe sügavus ulatub kohati 124 meetrini. Laht on pikitud täis suuremaid ja väiksemaid saari. Loch Sunart'i kaldad muudavad kauniks iidsed tammikud.
Finfair Loch Sunart kodunimega Sunny on igati oma nime vääriline. Päikest ja soojust kiirgab kogu tema olemusest. Esimesel kutsumisel on ta alati kohal. Kuna inimesed on ju tema jaoks tohutu pikad, siis totsab ta ilusti istuma, et saaks ikka silma vaadata. Kiiresti õpib ta tema jaoks olulisi asju - nagu näiteks millal ja kus kohast süüa saab. Samas tema jaoks mitte nii oluliste asjade õppimine - nagu näiteks see, et käppasid ei panda diivanilauale ja ei küünitata ahvatlevate asjadeni, mis laual on - võtavad oluliselt rohkem aega. Tegelikult on ta nutikas, armas ja lahe pereliige.
No mis kutsikad nüüd nii väga enam, aga ikkagi :) Lahedad tegelased, kes oma olemuselt on siiski veel lapseohtu. Seda kõike heas mõttes. Oma muretu olemise ja natuke süüdimatu tegutsemisega tekitavad nad hetkega hea tuju.
Posts
