Kuulekusetrenn, kutsikakool, agilitytrenn

Jah, just nii nägi täna välja meie koerte pühapäev.
Esimene - kuulekusetrenn on meil igapühapäevahommikune teema, nii et siin polnud midagi uut.
Gloria tegi hea trenni ning Alla arvas, et kuna meil kuulekuses (KK) on eksamid sooritatud, siis nüüd võiks sõnakuulelikkuses (SK) võistlemist proovida. Mõnda elementi peab veel veidi lihvima ja siis miks ka mitte võistelda.
Lõunaajal toimus meie kutsikate esimene koolitund. Grupis on kokku viis ühevanust kutsikat - neli setterit ( kolm gordoni setterit ja üks inglise setter) ja üks saksa lambakoera kutsikas.
Kuna Gloria kutsikad on kõik nagu oma lapsed, siis soovid ju neile ainult parimat. Peale tänast julgen kindlalt öelda, et kutsikakooli treeneri oleme me parima saanud. Alla, kelle juures Gloria on käinud alates kuuendast elukuust, suutis mind täna taas üllatada. Ega ilmaaegu ei öelda, et ta on koerte psühholoog.
Tunni alguses oli kindel sotsialiseerimise osa, mille käigus ta jälgis kutsikaid ja kuulas peremeeste jutte oma koerte kohta. Samal ajal juhendas ta omanikke, kuidas käituda kutsikaga erinevates situatsioonides, mis koerte omavahelisel suhtlemisel mängu käigus täna ette tulid.
Mängult mindi sujuvalt üle õppimisprotsessile. Kõik me oleme erinevad ja sellest juhindus ka Alla. Igale omanikule seletas ta individuaalselt lahti, miks ta koera õpetamiseks valib just sellise metoodika ja mida koer loeb välja meie käitumisest, tuues tavainimesele hästimõistetavaid paralleele. Tehes ühe kutsikaga lihtsat harjutust, järgnes põhjalik seletus selle kohta, miks tema teeb seda ühte moodi , aga omanik peab tegema teisiti. Hästi põnev oli ka täiskasvanud isase koera - Lexi - roll nn. lasteaia kasvatajana. See oli Alla kindel soov, et Lex meid aitaks. Enne tunni algust selgitas ta täpselt, miks ja milleks see vajalik on ja uskuge või mitte, aga see töötas 100 %. Tunni lõppedes sai iga kutsikaomanik veel Allaga individuaalsed minutid tagasisideks.
Maarja ja Lex ning mina ja Gloria käime Alla juures edasijõudnute trennis. Peale kutsikate tundi pidime kurbusega tõdema, et kui oleksime kohe kutsikaeas saanud Lexi ja Gloriaga minna Alla käe alla õppima, oleks nii mõnigi viga tegemata jäänud.
Päev veel sellega ei lõppenud :)
Meril oli kindlalt otsustanud, et täna läheb ta agilitytrenni. Treener Marttil oli täna trenn planeeritud Hallikal. Kuna trenniplats asub looduskaunis kohas, kus jahikoeral ja eriti meie Glorial teatud põhjustel on seal väga raske keskenduda, siis olid mul selle plaani suhtes kerged reservatsioonid. Tegelikkuses kujunes see trenn aga kirsiks tordil.
Kui Meril ja Gloria koju saabusid, ei olnud enam kahtlustki - otsus trenni minna oli õige .
Trenn sisaldas ka videotreengut ja analüüsi ning kõigil on seda võimalik vaadata allpool: