Taas seda ürgset äratamas

Kokkusaamistel võivad olla mitmed erinevad põhjused.
Samal ajal kui paljud inimesed tähistasid Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, mis ei ole mitte vähetähtis, pakkisime me auto täis erinevat jahitreeninguks vajalikku kraami ja võtsime suuna Viljandile.
Kaja ja Helis olid teinud pakkumise, millele oli võimatu ei öelda. Kuna nagunii oli plaanis pidada igakuine kutsikate kokkusaamine, siis oli mõnus ühendada meeldiv kasulikuga. Põld oli seekord mustade (loe: gordoni setterite) päralt. Teistega koos sibas ka väikene Tyson, kuid tema on meil oma poiss.
Kuidas meil siis läks? No seda peab küll ütlema, et koerad oskasid vabadusest, ilusast ilmast ja ka loomulikult "mängujahist" siiralt lugu pidada. Kohati tundus, et kutsikad võtsid linnu otsimist isegi tõsisemalt kui suured koerad. Nende jälgimine oli tõeline nauding.
Kuna suurtele - Gloriale, Emmy'le ja Lexile oli kohe selge, millega tegemist, siis nende kannatamatus põllule saada oli silmaga näha ja kõrvaga kuulda :)
Ikka ja jälle ei väsi ma kordamast, et töötav koer on vaatamisväärsus omaette. Seda peab ise kogema.
Selleks aastaks on meil ilmselt Viljandi kooskäimised läbi saanud. Nii nagu suvigi hakkab märkamatult lõppema.