Nii palju mahub ühte päeva

Täna on emadepäev.
Hommik algas tordi, lillede ja kinkidega. Helge ja kaunis ...
Kiire käik pesakasti näitas, et ööga ollakse taas kasvanud. Põnnid põõnasid mõnusalt seni, kuni loigukesi hakkasin koristama. Neli nöpsnina ja silmapaari rivistusid kiiresti söögi ootele.
Kauss läikima lakutud, piim peale joodud ja läkski mölluks. Mäng on neil veel selline veidi kohmakas, aga juba kogub tuure.
Kell tiksus kiirelt hommikutunde ja oli viimane aeg sättida ennast Setterite Klubi korraldatud jahikatse koolituspäevale.
Kogunemispaigaks Ardu ja harjutuspõlluks kenneli Soul Provider pererahva põld.
Alustavas loenguosas käsitles jahikohtunik Mart Mae koera tervikuna, jagas praktilisi näpunäiteid ja selgitas, mida tema hindab koera juures jahisituatsioonis.
Järgnevas praktilises osas said kõik koerad näidata, mida emake loodus neile kaasa on pannud, kuna erilist sellealast trenni polnud keegi teinud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui trenni teha, siis saab asja küll.
Lõpugrilli kõrvale sai veel viimaseid nõuandeid ja ka edasised plaanid pandi paika.
Sellised üritused on alati meeskonna töö. Kiidusõnadega pole mõtet seekord kitsi olla. .Päev sujus ilusasti, teadmisi sai tublisti juurde, koht ja pererahvas oli super.
Üks asi tegi ainult meele kurvaks...
...Gloria ei olnud minuga.
Kui tagasi koju jõudsin, ootasid mind üliõnnelik Gloria ja kutsid, kes magasid kõhud püsti.
Täna ongi selline natuke sentimentaalne päev.