Kujutage korraks ette, et teil ei ole teisele inimesele oma tunnetest rääkimiseks sõnu. Kõik väljendub ainult pilkudes ja kehakeeles.
Ometi on võimalik nii olla palju paremini ja siiramalt mõistetud.
Nii suhtlevad ka kutsikad inimestega. Palju on räägitud gordoni setteri "jutustamise" oskusest. Seda kunsti kutsid alles õpivad. Ometi suudavad nad anda edasi tohutul hulgal emotsioone - rõõm, kurbus, lust, igatsus...
Tihti on neil pilgus julge uudishimu, kuid ei grammigi naiivsust.
Paratamatult käib maailma avastamise juurde kõige hambaga proovimine, mis tavaliselt inimestele kõige rohkem meelehärmi valmistab. Samas on võrratu vaatepilt see võidurõõmus põngerjas, kes on esikust just suutnud suure kinga ära tarida. Seda õnne ei jätku küll pikalt, kuid emotsioon on vaatamist väärt.
Kirjaoskamatuses ka meie noori gordoneid süüdistada ei saa. Värsked uudised lähevad hästi kaubaks. Kui uudised loetud, teeb iga korralik koerahakatis sinna peale ka kõik oma hädad ning perenaine ütleb seepeale ainult - oh taevas küll!
Panen siia juurde pildi, kus on näha see pilk - ma vaatan sinust läbi!
Inimestes tekitab see pilk vahel ebakindlust, sest me ei taha lasta teisi oma "tahatuppa" , kuid ainult nii saavad kutsikad aimu meie tegelikest emotsioonidest. Ärme siis keelame neile seda.
Posts
Uskumatu, kui palju üks pilk võib öelda...
ReplyDeleteJah, "jutustada" oskavad nad tõepoolest. Inimene paraku õpib selle jutustamise ära alles mõnda aega gordoniga koos elades. Nüüd ma vahel lihtsalt istun Lexi kõrvale ja siis meil jätkub juttu kauemaks. Üks räägib omal kombel ja teine vastab omal kombel, aga me mõistame teineteist täielikult :)