Pesakasti rivistus on üks äraütlemata lahe asi. Peale ärkamist on kõik neli pead pesakasti serva peal rivistunud. Esimesed paar minutit uudistatakse vaikselt ja siis järgneb neljahäälne koorikontsert.
Meie arvates suur pesakast on jäänud ilmselgelt liiga väikeseks. Üks emastest murrab juba ise teed vabadusse. Hommikul, kui hädakisa pesakastis juba üle kriitilise piiri tõusis ja me vaatama läksime, milles mure, tatsas üks kutsikas toas meile rõõmsalt vastu.Koerapere ei püsi enam pudeliski (loe: pesakastiski) paigal. Tuleb hakata uusi tõkendeid välja mõtlema. Gloriale peab siiski jääma ka omaette olemise ruum.
Päeval elavad kõik ühtse rõõmsa perena lahtiselt esimese korruse piires. Nii on kõik rahul. Kutsikad saavad uusi kogemusi ja inimlapsed saavad kogu aeg kutsidega suhelda.
Esimesed tutvused välismaailmaga hoovis läksid ka üle ootuste sujuvalt. Ükski sabake ei vajunud longu, ei mingit hirmu ega ebakindlust. Sabad nagu antennid, uuriti uut ja huvitavat maailma.
Müts maha nende kasvatajate ees, kelle pesakonnas on kümme ja rohkem kutsikat - meil tekib raskusi juba nelja koera hoovis ohjeldamisega. Pidevalt kaob keegi kuhugi põõsa alla.
Öeldakse, et iga asja vastu on rohtu. Nii ehitasidki Tarmo ja Tarvo eile kutsikatele aeda oma suure aediku. Nüüd saavad põnnid rahumeeli omapäi tuiata.
19.5.09
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Küll nad on vahvad tegelased ! Meie südamed sinna nende juurde maha jäid... :)
ReplyDelete