Kätte jõudnud - SUVI !

Suvi on tavaliselt puhkuste ja lõbutsemise aeg. Mis on ühele jahikoerale kõige suurem fun ?!
Eks ikka see tegevus, mille jaoks ta aretatud on. Setteril tõusevad raskelt rippuvad kõrvad paari sentimeetri jagu kõrgemale, kael venib palju pikemaks ja silmis süttib võimas tuluke - tulekul on jaht. See tähendab põnevat otsingut põllul, võttes laiahaardelises sektoris sik-sakke. Peremehe ja koera vahel valitseb teineteisemõistmine ja partnerlus. On ju just koer see, kes näitab jahimehele kätte saagi, siis annab jahimees koerale vaikse käsu ning järgneb lask - jahi finaal, mille lõpetuseks koer jahimehele linnu kätte toob. See on nagu kahekõne , kus teineteist mõistetakse poolelt sõnalt.
Selleks , et saavutada selline harmoonia, on vaja teineteist väga hästi tundma õppida ja ka loomulikult treenida. Õnneks jätkus Kajal ja Helisel kannatust meiega taas põllul mässata.
Seekord oli aga seltskond juba palju suurem. Meiega liitusid nüüd siis juba kolmekuused Gloria kutsikad Affric, Brita ja Sunny. Kui suurtel gordonitel tekkis kohe põllule jõudes see jess ilme, siis pisikesed gordonid olid alguses küll päris hämmingus. Aga siis.... mõni meeter jäi esimese puuris oleva linnuni, kui Affric ninaga tugevalt õhku tõmbas ning saabus teadmine - just selleks olen ma loodud ning leitud ta oligi. Samamoodi avastasid ennast Brita ja Sunny. Põllult lahkudes olid kõik tublisti targemad. Kõik väikesed gordonid olid uskumatult tublid! Astutud said esimesed sammud sellel eneseleidmise pikal teel...

Ilus päev see sünnipäev!

Terve päeva on õhus olnud ärevust.
On ju see esimene kord meil kõigil peale kodudesse minekut taas kokku saada !
Südame teeb soojaks see, et kõik, absoluutselt kõik pered tulid. See tähendab mulle kohutavalt palju! Selle aja leidmine kiire elutempo juures näitab hoolimist, huvi ja ühtekuuluvust.

Palju õnne, kallid väikesed gordonid - Brita, Affric, Carron ja Sunny !!!

Kogu seltskonnaga sai maha peetud üks mõnus pidu.

Eluspiraal

Siin elus kulgeb kõik mööda spiraali. Ühe etapi lõpp on kindlasti uue etapi algus. Mõnikord on üleminek järsk, mõnikord sujuv.
Vastutusrikas aeg, mis algas Ungarisse sõiduga ja kulmineerus Gloria poegimise ja vastsündinud kutsikatittede eest hoolitsemisega, on nüüd möödas.
Kõik kutsikad on saanud endale suurepärased päriskodud. Muidugi oli see hetk kurb, kui pidime kutsikatele väravas lehvitama, kuid samas on hinges rahu. Kui kõikidel kutsikatel oleks nii head kodud kui Gloria pesakonna omadel, uskuge, maailm oleks parem paik.

Nõnda taltsutaski väike prints rebase. Ja kui lahkumise tund kätte jõudis, ütles rebane :
" Ah, küll ma nüüd nutan!"
"See on su oma süü," lausus väike prints. "Ma ei soovinud ju sulle halba, kuid sa ise tahtsid, et ma su taltsutaksin..."
"Jumalaga," ütles rebane. "Kingin sulle veel ühe saladuse. See on väga lihtne : ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks. Inimesed on unustanud selle tõe, aga sina ei tohi seda unustada"
"Ma vastutan oma roosi eest..." kordas väike prints, et see meelde jääks.

Tsitaat on võetud Antoine de Saint Exupery raamatust "Väike prints"

Seda postitust kaunistab roos nimega Gloria Dei

Koer, jaht ja rock'n roll

Sõber, sõbrad, sõpruskond...
Täna said Kaja juures Vana-Võidus kokku sõbrad ja sõpruskond, et tähistada suve algust, et otsida koerte mälusopist välja jahiinstinkt ning selleks, et suhelda ja veelkord suhelda.
Head asjad õnneks ei muutu. Peale esimest round'i saabus kõigil koertel äratundmisrõõm - jes, jaht! Koerte töötingimused olid siiani kogetutest ühed keerukaimad. Ega ilmaasjata ei laulda - jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi... No oli ikka kõrge küll :) Samas ei saa öelda, et see oleks mõjunud indu pärssivalt.
Pika kaalutlemise järel sai hommikul tehtud otsus kaasa võtta ka pere noorim liige Sunny.
Tagantjärele peab tõdema , et see oli õige otsus. Sunny nautis ilma, koeri ja inimesi ning ka tutvus vutiga oli kõike muud kui hirmuäratav.
Päev lõppes juba traditsiooniks saanud chill'i ja grilliga.
Kui vaid Kajal jätkuks ikka tahtmist meid jälle ja jälle kutsuda...

Finfair Loch Sunart

Skye saare juurest veidi lõunasse Isle of Mull'i juurest algab sügavale (32 km) Šoti maismaasse lõikuv Loch Sunart'i laht. Laht ja seda ümbritsev loodus on võetud looduskaitse alla ning sellest moodustub rahvuspark.
Loch Sunart'i lahe sopid olid kasutuses sadamatena juba viikingite laevadele. Lahe sügavus ulatub kohati 124 meetrini. Laht on pikitud täis suuremaid ja väiksemaid saari.
Loch Sunart'i kaldad muudavad kauniks iidsed tammikud.

Finfair Loch Sunart kodunimega Sunny on igati oma nime vääriline. Päikest ja soojust kiirgab kogu tema olemusest. Esimesel kutsumisel on ta alati kohal. Kuna inimesed on ju tema jaoks tohutu pikad, siis totsab ta ilusti istuma, et saaks ikka silma vaadata. Kiiresti õpib ta tema jaoks olulisi asju - nagu näiteks millal ja kus kohast süüa saab. Samas tema jaoks mitte nii oluliste asjade õppimine - nagu näiteks see, et käppasid ei panda diivanilauale ja ei küünitata ahvatlevate asjadeni, mis laual on - võtavad oluliselt rohkem aega. Tegelikult on ta nutikas, armas ja lahe pereliige.

Sünnipäev

Täna said meie kutsikad juba kahekuuseks.

Palju Õnne Sünnipäevaks - kallid väikesed gordonid!!!

Täna järsku tundusid kutsikad suured...
Tegelikult nii ongi. Nüüd võin rahulikult öelda, et kutsikad on valmis oma päriskoju minema.
Nagu sünnipäevadel kombeks, sai tehtud ka ühispilt. Tänud siinkohal Helenile :)

Finfair Loch Carron

Liikudes nüüd Skye saarelt taas mandri Šotimaale, leiame ennast kauni Loch Carron'i lahe kaldalt. Lahe sügavus on kohati kuni 100 m. Lahte ümbritsevad maalilised metsadega kaetud mäed. Ühe sellise mäe serval kõrguva iidse lossi Strome Castle varemetelt rullub meie ees hunnitu vaade lahele ja taamal paistvale Skye saarele. Piki lahe kallast on ennast välja venitanud Šotimaa pikim küla Loch Carron ( ~2 miili) . Nagu ikka, suubub lahte jõgi nimega Loch Carron ning piki seda jõge ülespoole suundudes leiame ka oru Glen Carron.



Finfair Loch Carron naudib süleelu sama palju kui tema vennake. Kiirelt kohendab ta ennast mugavasse asendisse, suleb silmad ja näitab iga keharakuga välja, kui mõnus tal on.
Carron laseb keelel libiseda üle su näo ja sõrmede, kuid kunagi ei asendu keeleke hammastega.
Ta teeb kõike pühendumusega. Kui on mäng, siis ikka 100% ja kui on söögiaeg, siis kiirelt kohale. Ning kui uni tuleb, siis sügav.
Carron on nagu tema nime kandev laht - ilus, sügav ja päikeseline.