Kui lapsepõlv saab otsa

Mäng, mäng, mäng on väikese koera töö...
Öeldakse, et kui tahad võrrelda koera vanust inimese omaga , siis korruta seitsmega.
Arenemise kiirus on samuti nii kiire. Eriti hästi paistab see silma, kui kõiki korra nädalas kutsikakoolis jälgida. Muutub käitumine, muutuvad mängud ja prioriteedid.
Kõigi kolme kutsika jaoks on muutunud just tema peremees kõige olulisemaks ja kõige huvitavamaks.
Meil on selline huvitav kutsikakooli grupp, kus individuaaltrenni saadetakse kutsikad vastavalt nende arengutasemele. Sellel pühapäeval jäi see kutsikakooli tund meile viimaseks.
Edasine õppimine toimub juba individuaalkorras. Olen Allaga täiesti nõus, et praeguseks on kutsikad saanud tugeva sotsiaalse baasi ning on valmis edasi liikuma.
Esialgsete plaanide kohaselt hakkavad treeningud olema hästi lühiajalised - 15 min.
Siis püsib huvi ja keskendumisvõime.

Sünnipäevapidu!

Just selline nägi välja tänane koerte sünnipäevatort. Torti kaunistas seitse lille, iga sardelli-lill ühe siin maailmas veedetud kuu kohta.
Teoreetiliselt hakkab kätte jõudma see magus puberteedi iga, kus kõrvadevahel vihiseb tuul ja elu on lihtsalt lill. Eks paistab, milliseks see igalühel neist kujuneb.
Noored gordonid said täna veel ühe kogemuse võrra rikkamaks. Nimelt said kutsikad esimest korda korralikult trimmitud.
Mida kauem Sunny pidi kannatlikult paigal püsima, seda suuremaks läksid tema kaunid tumepruunid silmad :) Siinkohal suured tänud Helisele!
Palju, palju õnne nüüd juba teismelised Brita, Affric, Carron ja Sunny !!!

Ipsoni kutsikate ja noorkoerte võistlus kuulekuskoolituses

Koeri treenivad inimesed on omavahel ikka rohkemal või vähemal määral heas mõttes seotud. Ise poleks vast veel Sunny't võistlema saatnudki, aga sõprade soovituel sai siiski mindud.
Sunny on 100% Merili koer ning koos nad ametlikel võistlustel ka higistasid.
Õnneks on Merilil võistluskogemust piisavalt ning Sunny on selline stressivaba tüüp, nii et tegelikult oli neil seal võistlusplatsil lõbus.Enim õpib sellistes kohtades siiski koerajuht. Iga koer käitub võistlusolukorras ju erinevalt. Taas said selgeks vanad tõed, et võistlus algab juba enne kodust lahkumist, valida tuleb õige maius ning mänguasi peab olema ikka tõesti lahe...
Mis siin ikka pikalt keerutada. Tulemused olid järgmised :
* Liikumine rihmaga (max.20) - 15 p
* Istumajäämine ja eemaldumine (max.10) - 5 p
* Lamama jäämine (max.15) - 10 p
* Juurdetulek (max.20) - 20 p
* Seisa (max.10) - 10 p
* Hammaste näitamine ja ligipääsetavus (max.10) - 10p
* Mäng esemega (max.5) - 5 p
* Üldmulje (max.10) - 9 p
Katse sooritamise (max.100) Meil kokku 84 p , hindele hea.
Kohtunik Katrin Rinaldo.
Kohtunik soovitas kindlasti jätkata võistlustel käimist, pidades Sunny't kuulekuses väga perspektiivikaks.
Tubli töö Meril ja Sunny !!!

Sügiskoerus 2009

Seiklus, võistlus, koerus - Sügiskoerus 2009
Seekord siis Pirita metsades. Meie koertest oli rajale minemas ainult Sunny.
Sunny oli seekord juba teeneline kutsikas. Tavaliselt õnnestub kutsikatel vaid üks kord sellel rajal osaleda, kuid kuna meie titt alustas varakult, siis seekord sai veel lühikest distantsi joosta.
Väike soojendus, kaasvõistlejate ergutamine ja rajal nad olidki.
Teekonna pikkus oli kutsikatele igati paras - 1,4 km. Meie tiimi jaoks tuli neid kilomeetreid vist ikka kordades rohkem, sest neid haake mida Meril ja Sunny eduka raja läbise nimel tegid, oli tagantjärele päris lahe vaadata.
Lisaülesanded olid mõnusad. Siinkohal tuleb Merilile au anda nii mõnegi nipi kasutamise eest, mille peale poleks ise tulnudki. Kohati on päris keeruline panna koer tegema seda, mida ta ei taha ja sellisel moel, et koerale see ka meeldiv oleks.
Oluline oli mitmel lisakatsel hästi tunda oma koera ja tema eelistusi. See on koht, kus paljud koeraomanikud võiksid veidi endasse vaadata - kas ma ikka tunnen oma sõpra?
Samuti oli rajal punkt, mis andis tunnistust koerajuhi IQ-st ;)
Meie tagasijõudnud võistluspaar oli igal juhul ülesannete ja rajaga väga rahul.
Siinkohal võib vist Sunny lapsepõlve koeruse radadel lõppenuks lugeda, et järgmisel aastal juba võistlusklassis alustada.

Tulemusi, teiste pilte ja kommentaare vaata siit.

Illustreeriva foto autor : Marina Roos

Talv üle vaadatud

Lugu sellest, kuidas me talve külastasime.
Oli rahulik ja veidi uninegi laupäevahommik, kui arvuti andis märku uue seikluse avanemisest.
Meie perel on nimelt aastaid juba sees selline seiklusepisik, mis üheskoos teiste seiklejatega meid alatihti huvitavaid ja ilusaid Eestimaa paiku avastama ajab. Seiklejate seltskonda hoiab koos www.seikleja.ee
Sellel laupäeval siis tuli suund seada Lääne-Virumaale. Meil ladistas akna taga lausvihma ilma eriliste selginemise märkideta. Kiire kõne Väike-Maarjasse ja ojeee, seal sadas lörtsi. Pakkisime endid täisvarustusse, koerad autosse ja minek. Pool maad sõidetud, ikka sügis mis sügis ja siis....
Vihm läks järsku üle lörtsiks ja veidi aja pärast sadas ilusat laia lund.
Matkarajal saabusime juba tõelisse talve. Gloria ja Sunny said keebid selga ja matkama. Koerad naudivad alati selliseid retki. Sunny jaoks oli see ühtlasi esimene lumi. Rada viis meid läbi raba ja soo. Retke tegi keerukamaks see, et kilomeetri jagu kulges rada mööda laudteed. See, et laudtee oli lumine ja libe, oli pool muret. Teine teema oli laudtee laius - kohati oli seda vaid ühe laua laiuse jagu. Koerad tippisid nagu modellid jalg-jala ette, sest paiguti oli mõlemal pool laudteed vesi ja laukad. Loodus oli tegelikult imeilus ja need 5 km möödusid liigagi kiiresti.
Meiega samal ajal oli rajal veel kolm tiimi sõpru-seiklejaid, mis tegi laupäeva veetmise veelgi mõnusamaks.
Tagasi Tallinna saabusime jälle sügisesse ...

Pool aastat pole nali

Täna saavad Gloria kutsikad 6-kuuseks, täitunud on esimene poolaasta!
See on tõelise krati parim iga. Ei ole pättust, mis neile tundmata oleks.
Käsud-keelud pole kõik veel selged ja piiridki on vaja pidevalt ülekatsetada.
Kõik neli on särtsu ja sära täis. Tänu sellele saavad nad andeks nii mõndagi.

Palju, palju õnne kallid pisikesed pätid - Affric, Carron, Brita ja Sunny!!!

TAKO agilityvõistlus 03.10

Laupäeval peeti selle aasta esimesed agilityvõistlused siseruumis, sest padu-sügis ei lubanud enam välitingimustes võistelda.
Et kõigile selle võistluse tagamaad selgeks saaksid , peab alustama teemakäsitlust juba neljapäevast.
Just siis otsustas Gloria, et kõhutõved võiksid ka mööda teda käia. Ei tea kas oli see sissesöödud õuntest või millestki muust, aga kõht oli Glorial ikka korralikult lahti.
Neljapäeva hommikul kell 7.00 startis Meril klassiga Vormsile - loodusklassi. Kahepäevane loodusklass Vormsil sisaldas 12 km matka ja kõike muud, mis looduse ja hea seltskonnaga seotud ;)
Igal juhul laupäevaks oli tandem Meril - Gloria üsna kurnatud seisus.
Mis siis võistlustel tegelikult juhtus?
Kuna Glorial oli nende päevadega kõht korda saanud, siis nälg näpistas kangesti. Ilmselt mõjus maius nagu hiiretele juust, ehk siis hüpnotiseerivalt :) Merililt nõks ebamäärasem juhtimisliigutus ja sinna nahka see esimene jooks läkski.
Eks see tegi Merili tähelepanelikuks. Teises jooksus enam ta endale vigu ei lubanud ja nii see II koht sealt tuligi.
Arvestades asjaolusid , siis igati hea tulemus !