Ipsoni mäkkejooks Keilas 01.mail

Kevadine võistlushooaeg algab meil ikka tavaliselt sellise fun-üritusega nagu seda on Ipsoni kevadine mäkkejooks ja cani-cross.
Ega see sellel aastalgi teisiti ei saanud minna. Varakult regatud ja vaim valmis.
Kuna Gloria on meil selline mõnukoer, kes liigselt liduda ei viitsi , siis juba teist mäkkejooksuvõistlust järjest oleme võistlustulle lükanud meie pere järelkasvu nii inimeste kui koerte hulgast. Mäkke jooksid ja krossirajal lippasid Meril ja Sunny.
Mäkkejooksus pole setterid kunagi esikolmikusse mahtunud, aga viimased pole nad ka kunagi olnud. Sellel kevadel hoidsid setterite lippu kõrgel Mammu, Oltsu (iirlased) ning Gracie, Carron ja Sunny (gordonid). Mäge vallutasid kõik omas tempos ning tulemusi saab lugeda siit.
Hoopis teine hingamine tuli aga meie setteritel ja nende omanikel sisse, kui anti cani-crossi start.
Tulemused räägivad iseenda eest. Kuna setteritega läksid rajale õrnema sugupoole esinadajad, siis saame rääkida naiste arvestusest. Esimene koht - Raili & Carron, kolmas koht - Meril & Sunny ning neljas koht - Liina & Oltsu.
Väga ägedad tulemused! Elagu sportlikud setterid ja nende omanikud :)

Kuulekustreening 24.04.2011

Selle kuu tähtsündmus.

Et vähegi jõuda uudiste ja teadete kajastamisega reaalaega, siis tuleb tõele au anda ja nentida, et meie väikestest mürakarudest on saanud suured koerad. Välimuselt juba elegantsed mustad iludused on hingelt tegelikult ikka veel mürsikud. Nii südantsoojendav on näha seda lusti ja mänguhimu, mis ikka ja jälle laseb terve mõistuse maha jätta ja tuisata ning tormata nagu tuul lagedal väljal...
Eks ta umbes nii välja nägigi, kui tähistasime kutsikate kaheaastast sünnipäeva :)
Pidu oli mehine - söödi, joodi ja tantsiti... Tegelikult küll ajasime koerajuttu, Helis trimmis hoolealuseid, nautisime ilusat kevadilma ning tegime mõned pildid ikka ka.
Need kaks aastat on kokku liitnud tänu koertele kuus perekonda. Lisaks Gloria kutsikate omanikele on meiega jäänud Gloria õe Blacky pere ning loomulikult Helis ja Urho. Nii on moodustunud selline mõnus sõpruskond.
Nüüd ongi kutsikad juba kaheaastased, imelik mõelda, kas pole ?!
Olenemata vanusest jäävad nad meile ikka kutsikateks.
Paar päeva enne sünnipäevapidu käisin lemmikloomapoes, et sünnipäevalastele kinke osta. Küsisin siis müüjalt, et kas ta aitaks mul kutsikatele kinke valida. Müüja kohe heldis ja tundis siirast huvi, et noo kui vanad siis kutsikad on? Vastasin täiesti iseenesestmõistetavalt, et kaheaastased ... Müüja nägu peegeldas ilmselgelt nõutust :)
Palju palju õnne kallid kutsikad!

Sõbrad koos

Foto : Helen Vaher
31.01.2011

Rongiga Tartusse ja tagasi...

Nüüd on sellest küll omajagu aega möödas, kuid kirjutada tahaks sellest ikka...
Kuidas kõik alguse sai ja mil põhjusel me Tartusse agility võistlustele rongiga sõitsime ei olegi enam oluline. Igal juhul leidsime ennast laupäeval 15.01 Valga rongist Tartu suunas sõitmas.
Kuna ei mina ega Meril ei olnud enne koertega rongis reisinud, oli kõik uus ja huvitav.
Piletimüüja nägi gordoni settereid elus esimest korda ja nii nad ta südame võitsidki. Kohe tegi ta ka koertest pildi, enne muidugi küsis viisakalt :)
Kuna rongis oli jalgratastele ette nähtud kohal ruumi laialt, siis sättisime oma pesa sinna ja koerad põõnutasid terve sõidu puuris nagu oma kodus. Tartusse jõudes oli Anne meil vastas ja nii polnud ka muret kuidas Kilgi tallidesse võistlema pääseda.
Esimesed jooksud tegid A1 klassis Anne - Britaga ja Meril - Sunny'ga. Tulemused siis - Brita sai 5-se vea ja 7. koha ning Sunny tegi gordonit - tulemus DSQ. Teises jooksus läks mõlemil juba paremini ning Brita 0 tulemusega 2.koht ja Sunny 10 veapunktiga 5.koht
Nüüd kus avalöök oli antud, tuli paus kuni A3 võistlusklass rajale lasti.
Me ei lasknud ennast kaks korda paluda ja nii me veetsime selle vahepausi mõnusalt Anne ja ta pere juures sooja suppi süües.
Õigeks ajaks tõi Anne meid jälle võistlusplatsile, kus Meril Gloriaga rajale läks. Esimeses jooksus tuli DSQ väga napi vea tõttu , millest oli muidugi kahju, aga viga on viga. Teises jooksus 10-se veaga 5.koht polnud paha.
Nüüd oli aega veel rongini nii palju , et sõime Anne juures Brita 2. koha torti ja otsas meie aeg oligi.
Tagasitee rongis kulges juba teada rütmis, isegi piletimüüja oli sama :)
Suured, suured tänud Annele ja kogu perele nii sooja ja südamliku vastuvõtu eest!

Rahulikke Jõule!

Eksam ekstreemsetes oludes

Kui kaks nädalat tagasi sai kokku lepitud Allaga, et teeme Gloria kutsikatele või siis õigemini nende omanikele proovieksami, ei osanud keegi uneski ette näha, milline ilm sellel päeval valitseb.
Saabuski siis pühapäev, mil noored pidid oma oskusi näitama. Päev enne seda külastas aga Eestimaad torm nimega Monika, mis tekitas üldise kaose mitte ainult meie trenniplatsil.
Vaatamata kõigele olid gordonid nagu üks koer eksamil, omanikest rääkimata.
On ju teada tõde, et koeraspordis oleneb suuresti sooritus just inimesest. Nii ongi vaja harjutada nii koera kui ka omanikku just võistlussituatsiooniga. Täpselt kell 11.30 kutsus Alla "eksamineeritavad" platsile, pidas lühikese sissejuhatava kõne ning läkski lahti. Erinevus tavaeksami ja meie eksami vahel oli vaid selles, et kõik osasooritused tehti koos, mis on oluline just inimese psüühika seisukohast. Osasoorituste vahel sai koera kiita ja temaga mängida.
Noored olid igati tublid. Igal koeral ja koerajuhil olid oma tugevad küljed, mille ka Alla peale eksamit välja tõi.
Uueks aastaks sai ka juba kokku lepitud eksam, kus noorte koerte kõrval astuvad platsile ka Lex ja Gloria. Ja ei saa ütelda, et see teade poleks meid Maarjaga kõhust veidi õõnsaks võtnud :)
Eks paistab kuidas läheb...